Eesti Loto lähtub oma igapäevases äritegevuses vastutustundlike mängude korraldamise põhimõtetest eesmärgiga ennetada mängurlusega seotud probleemide tekkimist Eesti Loto loteriimängude mängijate seas. Need põhimõtted on aluseks Eesti Loto töötajate, edasimüüjate ja teiste koostööpartnerite tegevusele ning on suunatud lotomängijate huvide kaitseks.
Eesti Loto oluliseks koostööpartneriks lotomängude vastutustundlikul korraldamisel on olnud MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kellega tehakse koostööd Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmisel lotomängude vastutustundlikust korraldamisest, hasartmängusõltuvuse ennetamise ja võimalike sõltlaste abistamise osas.
Kõik lotopileteid müüvad Eesti Loto koostööpartnerid on võtnud endale lepingulise kohustuse järgida lotopileteid müües Eesti Loto vastutustundliku mängude korraldamise juhiseid, sealhulgas:
• mitte pakkuda hasartmängude mängimiseks kiirlaene ega krediiti;
• tagada, et tema töötajad on teadlikud mänguriliini telefoninumbrist 15410 ning veebilehe aadressist www.15410.ee;
• tagada, et müügikohas on kättesaadav informatsioon mänguriliini veebilehe aadressi kohta;
• mitte võimaldada hasartmängude mängimist alla 16-aastastele isikutele.
Antud nõuete täitmiseks viib Eesti Loto regulaarselt läbi nn testostude programmi, mille eesmärgiks on peamiselt müüjate tähelepanu juhtimine vanusepiirangust kinnipidamise kontrollimisele.
Vaatamata Covid-19 pandeemiale jätkas Eesti Loto 2021. aastal hasartmängu sõltuvuse alase koolituse pakkumist oma töötajatele ja edasimüüjatele peamiselt elektroonseid kanaleid kasutades.
Eelkõige edasimüüjatele mõeldud vastutustundliku mängude korralduse e-õppe programmi on läbinud kokku enam kui 850 müüjat.
Mängijatel on võimalik end lisada EMTA vahendusel Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja, et välistada end klassikalise loterii mängimisest. Edasimüüjad on kohustatud arvloterii müümisel tuvastama mängija isiku, isikutuvastuse käigus rakendatakse automaatselt vanusepiirangu ja hasartmängu suhtes seatud piirangu kontrolle.
2021. aasta jooksul müügile tulnud uute toodete väljatöötamise käigus tehtud sotsiaalse mõju hindamised ei ole näidanud võimalikke negatiivseid mõjutegureid tarbija sotsiaalsele käitumisele, samas ei ole Eesti Loto toodetes toimunud ka olulisi muudatusi, mis võiksid põhjustada suuremaid riske vastutustundlikule mängimisele.
Eestis viiakse regulaarselt läbi uuringut, mille eesmärgiks on anda ülevaade Eesti elanikkonna hasartmängu käitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Viimati viidi uuring läbi 2021. aastal, uuringu tellijaks oli Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus ning läbiviijaks AS Emor. Uuringust „Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega” selgus, et üldse on hasartmängudega, sh lotoga kokku puutunud 72% elanikkonnast (vanuses 16+). Nii internetis kui ka väljaspool internetti on kõige populaarsem arv- ja/või kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 43% elanikest. Hasartmängudega kokku puutunud elanike osakaal ja kokkupuude eri tüüpi mängudega on võrreldes 2019. aastaga jäänud samaks. Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud väljaspool internetti mängimine (10 protsendipunkti) ning kaks ja pool korda suurenenud internetis mängimine – internetis mängijatest 25% ning väljaspool internetti mängijatest 16% on seda teinud iganädalaselt (kahe aasta jooksul mänginutest). Enamus mänge mängitakse siiski harvem kui kord kuus. Internetis mängitakse sagedamini nii loteriid kui kasiinomänge. Loterii ehk suurima mängimise ulatuse ja sagedusega mängutüübi puhul on iganädalaste mängijate osakaal internetis 24% kõigist internetis mänginutest; väljaspool
internetti on see 13%.
Hasartmängusõltuvuse riskirühma (mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) kuulub ca 10% (9-11%) elanikest ja ca 20% (18-22%) kahe aasta
jooksul mänginud elanikest. Näitaja on elanikkonna tasandil samal tasemel nagu 2019. aastal, kuid on kasvanud kahe aasta jooksul mänginute sihtrühmas (2019:
13%). Nii kogu elanikkonnas kui mängijate hulgas on kahekordistunud mõningate probleemidega mängijate osakaal ning see võib olla seotud riskirühma suuruse arvutamise
metoodika muutusega.
85% viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginutest ütleb, et neil pole raha peale mängimisega probleeme. Neist, kel on probleeme olnud, 14% on kasutanud
abivõimalusi. Kõige sagedamini on selleks mängukeelu kehtestamine, mida riskirühm on kasutanud keskmisest enam.
59% elanikkonnast ning 68% viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginutest on teadlikud võimalusest seada endale mängukeeld. Teadlikkus blokeeringutest pole võrreldes kahe aasta taguse ajaga muutunud.
Põhjalikuma ülevaate saamiseks on uuring saadaval siin.
Eesti Loto tegevusi vastutustundliku mängude korraldamise valdkonnas tunnustati esmakordselt 2010. aasta oktoobrikuus Euroopa Loto ja Toto Assotsiatsiooni vastutustundliku mängude korraldaja sertifikaadiga.
Eesti Loto uuendas Euroopa Loto ja Toto Assotsiatsiooni vastavat sertifikaati 2019. aastal ning 2021. aastal läbiti edukalt sertifikaadi vahekontroll.
Eesti Loto omab ka WLA (World Lottery Association) vastutustundliku mängude korraldaja kõrgeima taseme sertifikaati.
Eesti Hasartmängusõltlaste Nõustamiskeskuse hinnangul on Eesti Loto tegevus kooskõlas sotsiaalselt vastutustundliku mängu põhimõtetega ning seeläbi on Eesti Loto näol tegemist sotsiaalselt vastutustundliku mängude korraldajaga.
Eesti Loto jätkab nn pehmete hasartmängude pakkumist, pidades seejuures prioriteediks vastutustundlikke mängude korraldamise põhimõtteid.